Ah noh tead mõtlesin siin, et...fuck it. Alustaks uue blogiga. Ja alustasingi.
Täna olen kahe suure asjaga alustanud:
1) No see on suhteliselt ilmselge tegelikult...alustasin uue blogiga.
2) Tõmbasin endale Rushi ja Pink Floydi ja homme kavatsen tõmmata hullumeelsetes kogustes (ilme liialdus, aga that's the way (aha aha) I like it (aha aha)) Motörheadi, AC/DCt (jah, annan võimaluse ka neile), Buzzcocksi (ma tean, et see on natuke teistsugune, aga well...Peter Hook got me kinda hooked (sõnamängud rokivad meie kõigi elusid, tunnistagem seda)), Ramonesi, Black Sabbathit ja The Whod.
Ja ma tean mida mõtleb praegu iga inimeseloom kes vähegi siin ilmas badass on. Miks sa alles nüüd sellega alustad?!
Jack Black, my friends, Jack Black.
Tegelikult ei ole mul kunagu lihtsalt julgust olnud. Midagi võimsamat ja suuremat kui rock'n'roll pole mitte kunagi olnud. Ja sellesse viieteist aastasena pea ees sukelduda on suhteliselt riskantne igatpidi, eh? Niiet ma üritan rahulikult mõistusega selle kõik läbi kuulata ja siis lasta sellel enda meele ja keha üle võimust võtta nagu ei millelgi muul.
Sest tõesti on see minu jaoks täielik kündmata põld ja iga sekund kui ma sellele mõtlen, tunnen ma kõrvetavat häbi.
Emme ütleb, et ma olen muusika entsoklüpeedia, aga tegelikult mida ma üldse tean, kui ma nendest bändidest mitte midagi ei tea?
No comments:
Post a Comment