Ma mõtlen viimasel ajal väga tihti, et mis on muusikas nii erilist?
Lihtsalt mingid sõnad üksteise kõrvale laotud ja sinna taha topitud mingi meloodia.
Miks ei saa ma ilma selleta elada?
Miks tähendab see mulle rohkem kui miski/keegi teine siin ilmas?
Jah, noh, see tunne, mis muusika kuulamine minus tekitab...aga miks ta tekitab minus sellise tunde?
Ma ei saa sellest aru, ma ei hakka tõenäoliselt sellest kunagi aru saama.
Aga ma tean, et miski ei tähenda eales mulle nii palju kui Morrissey hääl, Daroni riffid, Taylori  trummid, Hooki bassikäigud...
Inimesed tulevad ja lähevad, aga muusika jääb.